Jurjevski noćni ustanak

Karta tijeka Jurjevskog ustanka

Datum	23. travnja 1343. – 1345.
Lokacija	Estonija
Ishod	Ustanak ugušen, Danska prodaje svoje posjede u Estoniji Livonskom redu

Sukobljene strane

Estonski kmetovi

Teutonski red

Danska

Komandanti i vođe

Vesse iz Oeselije†

Burchard von Dreileben

Bertram von Parembeke

Stigot Andersson

Jurjevski noćni ustanak (estonski: Jüriöö ülestõus) naziv je za pobunu estonskih seljaka protiv stranih vlasnika njihovih feudalnih gospodara.

Estoniju su početkom XIII. vijeka osvojili križari iz Danske i Njemačke, nametnuli poreze i pokušali Estonce podvrgnuti feudalnom poretku, prisiljavajući ih da postanu kmetovi. Ustanak u estonskoj sjevernoj pokrajini Harria, u noći uoči blagdana Svetog Jurja počeo je javnim odbacivanjem nametnutog kršćanstva i pokoljem svakog tko je govorio njemačkim jezikom. Pobijeno je oko 1,800 ljudi.

Ustanici su zapalili cistercitski samostan Padise gdje su pobili 28 redovnika, opkolili Reval (današnji Tallinn) i izabrali svoje vođe, koje tadašnje njemačke kronike nazivaju "kraljevima". Estonski ustanak naposljetku je ugušen u krvi dolaskom teutonaca, a tri godine kasnije, Danci su prodali svoj dio današnje Estonije križarskom Livonskom redu za 19,000 kelnskih maraka. Danci su više od jednog stoljeća vladali Estonijom iz svog uporišta Lyndanisse (Tallinn), a podignuta utvrda na latinskom se nazivala Castrum danorum (srpskohrvatski: "danski dvorac"). Zanimljivo je da se današnji glavni grad Estonije naziva Tallinn, što je skraćenica izvornog oblika Taani linna, što na estonskom znači Danski dvorac.

Literatura

Marge Allandi. Kolm tuld: Jüriöö, võidupüha, laulupidu. Ajalooline Ajakiri, 2014.
Tõnis Lukas. Jüriöö võimalused. Akadeemia, 1993, nr. 4.
Uku Masing. "1343. Vaskuks ja vikaaria Lohult" / Ilmamaa 2002.
Mihkel Mäesalu. Taani kuninga asehaldur Konrad Preen ja Jüriöö ülestõus. Tuna, 2021, nr 2
Peep Peter Rebane. The Jüriöö mäss (St. George’s Night Rebellion) of 1343. – Mardi Valgemäe, Arvids Ziedonis, William L. Winter (koost.), Baltic History. Columbus (Ohio): Association for the Advancement of Baltic Studies. 1974. Lk 35–48.
Edgar V. Saks. Eesti soost vasallkond taaniaegsel Virumaal. Jüriöö mäss: Revideerivaid seisukohti ürikute valgusel. Philadelphia, 1971.
Anti Selart (koostaja ja toimetaja). Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg: peatükid "Jüriöö ülestõus" ja "Vastuolud Eestimaa pärast 1340. aastatel" (lk 146–149), Tartu 2012.
Anti Selart. Kas Bartholomäus Hoeneke „Liivimaa noorem riimkroonika“ on Jüriöö ülestõusu ajaloo allikas? Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 2015, 2.
Marek Tamm. Eestlaste suur vabadusvõitlus: järjepidevus ja kordumine Eesti ajaloomälus. Riigikogu Toimetised, 16, 2007.
Marek Tamm. Jüriöö-tekst Eesti ajalookultuuris. Monumentaalne ajalugu. Esseid Eesti ajalookultuurist. Loomingu Raamatukogu, 2012.
Enn Tarvel. Saarlaste jaagupilaupäeva ülestõus 1343. aastal^{[mrtav link]}, Tuna, 2005, nr 2.
Sulev Vahtre (tõlkija ja kommenteerija). (Bartholomäus Hoeneke) Liivimaa noorem riimkroonika: (1315–1348). Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960.
Sulev Vahtre. Jüriöö [1343. aasta ülestõus]. Tallinn: Eesti Raamat, 1980.
Sulev Vahtre. Kuningamehed ja Jüriöö ülestõus. Vikerkaar, nr 4, 1993
Sulev Vahtre. Jaagupipäeva asjus. Tuna, 2006, nr 1.
Hannes Walter. Jüriööst teisiti. Horisont, 2003, 6

Vanjske veze

Katrin Jüriso (toimetaja). Jüriöö ülestõus on saanud uue tõlgenduse, ERR, 23. aprill 2009
Karl Kello, "Jüriöö ülestõus: teeme oma riigi?" Kultuur ja Elu, 1/2002.
Urmas Kiil, "Saarlaste vastuhakust Jüriöö sündmuste ajal" Arhivirano 2018-11-06 na Wayback Machine-u Meie Maa, 26. juuli 2008
Ivar Leimus. Tants Eestimaa ümber ehk kes võitis Jüriöö? Arhivirano 2015-04-05 na Wayback Machine-u. Estonica.
Mikk Sarv, "Jüriöö ülestõusu tõlgendusi" Postimees, 14. aprill 1998
Kari Tarkiainen. Kari Tarkiainen: Eesti keskaeg uues valguses. ERR, 10. juuni 2013
"Eestlaste vabadusvõitlus 1343. a." Arhivirano 2022-09-30 na Wayback Machine-u – Tänapäev nr. 3 1939